IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Tugilahenduste teema juures köitis m inu tähelepanu enim dünaamiliseks Braille' kirja ehk punktkirja esituseks mõeldud punktkirjamonitorid, mis võimaldavad selle kasutajatel lugeda elektroonilistel seadmetel kuvatavat teksti sõrmede abil. Selline eririistvara on sobiv eelkõige neile, kellele ei piisa ekraanilugeri ja kõnesüntesaatori kombinatsioonist. Braille' kiri on taktiilne kirjasüsteem, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil [1] . Punktkirjamonitoril moodustatakse need kombatavad märgid ümmarguste otstega tihvtide abil, mis libisevad individuaalset Braille' sümbolit tähistava tasapinnalise lahtri aukudest üles või alla kindlasse asetusse vastavalt konkreetsele kujutatavale sümbolile. Enamikel mudelitel moodustub märki tähistav lahter kaheksast punktist, millest kuus ülemist on mõeldud traditsioonilise Braille' kirja esitamiseks ja kaks alumist muude tingimuste või atribuutide kuvamiseks,

https://web.archive.org/web/20190215045417/https://geoportaal.maaamet.ee/ Geoportaal, Maa-ameti ruumiandmete veebisaidi vana versioon. Tõenäoliselt on leht tehtud ajal, mil kuvarite resolutsioonid olid väiksemad – see võiks seletada, miks pool ekraani on tühi samal ajal kui vasakul pool on kõik lingid nii tihkelt kokku pressitud kui võimalik. Ebatavaline nupudisain – lingi eesmärki täidab suur HTML element, mille kujundamiseks pole kasutatud CSS-i vaid eraldi pildifaili; nupp ise koosneb pealkirjast ja lisaks veel pikemast kribukirjas kirjeldusest ja mõnes kohas veel ka teisest pildist. Kasutajaliides ei ole võhikule intuitiivne, aga tõenäoliselt spetsialistile on pähe kulunud, kus kohast mida leiab. Tundub nagu disain oleks portaali tehniliselt keeruka teostuse kõrval olnud üsna teisejärguline. Nüüdseks on Geoportaal õnneks uuenenud ja saanud kaasaegsema ja palju kasutajasõbralikuma kuju! Swedbank – Tagasi nupp ei tööta, iga kord tuleb uuesti sisse logida. On mõistetav,

Slack ja Freebie SaaS Slack on nutikas tööriist kaugtöö korraldamiseks ja infovahetuse parendamiseks ettevõttes. Nende värtuspakkumine seisneb eelkõige organisatsioonisisese infovahetuse ja kommunikatsioon i tõhustamises ning seeläbi ettevõtte üldise tootlikkus tõstmises. Slackis on ühendatud reaalajas suhtlemisrakendus, e-post ja failijagamisteenus paindliku võimalusega moodustada infovahetuseks spetsiaalseid meeskondi ja kanaleid . Nende tarkvara on saadaval mitmes erinevas hinnaklassis, millega kaasnevad ka erisugused hüved. Tasuta versioon annab meeskonnaliikmetele ligipääsu 10000 kõige hilisemale sõnumile, võimaluse integreerida kuni 10 teise rakendusega nagu Google Drive, Office 365 jpt, ning võimaluse pidada üks-ühele videovestlusi. 6,25 € suuruse kuutasu eest on Standard paketi kasutajal võimalik saada ligipääs kogu sõnumite ajaloole, piiramatule arvule integratsioonidele, võimalusele pidada kuni 15 inimesega videokonverentse ja teha turvaliselt koostööd teiste S

Enamikule ilmub tõenäoliselt sõna häkker kuulmise järel silme ette pilt mõnest pimedas toas helendavate ekraanide ees küürutavast, nobedalt klõbistavast, kapuutsi alla varjunud kahtlasevõitu pahalasest, kellel puudub igasugune omakasupüüust eraldiseisev moraalitunne. Eric S. Raymondi määratluse kohaselt tähistab see nimetus aga sootuks midagi muud. Ta vaidleb, et häkker on tehnoloogiahuviliste ringkonnas omamoodi tunnustatud ja ihaldusväärne ent mitte mingis mõttes ametlik tiitel, mille kandjaid ühendab komplekt üldisi omadusi, oskuseid ja hoiakuid.  Oma kirjutises, "Hacker-HOWTO", toob Raymond välja häkkeriks olemise esimese põhiaspektina suhtumise, mida iseloomustab mänglev tarkus ja soov kasvada, ületada takistusi ning lahendada probleeme, seda sealjuures optimaalselt, jalgratast leiutamata, sest loomingulisus tuleks suunata eelkõige lahendamata probleemidele. Rigiidsus, autoritaarsus ja igavus on kurjast, loomingulisus, paindlikkus, vabadus seevastu hinnas. Häkker ei

T ehnoloogiakriitika on l äbi ajaloo sageli olnud pigem tehnofoobidest ludiitide pärusmaa, sestap pani kulmu kergitama, kui terav rünnak tänapäeval ülipopulaarse sotsiaalmeedia suunas tuli hoopis ameerika arvutiteadlase ja virtuaalreaalsuse teerajaja Jaron Lanieri sulest. Tehnoloog väidab oma süngevõitu raamatus, et kaasaegsed sotsiaalmeedia platvormid võivad osutuda palju salakavamalateks, kui tavakasutajale esmapilgul tundub. Kuigi kohati äärmuslikud, pole Lanieri ideed siiski paranoilised konspiratsiooniteooriad, vaid sündinud reaalsest murest IT, ühiskonna ja selle kodanike heaolu üle.   Raamatu autor loetleb kümme punkti, mis peaksid panema lugejat mõtlema, kas tal ikka on sotsiaalmeedia kontosid nende praegusel kujul tarvis. 1. Sotsiaalmeedias kaotad oma vaba tahte. Sa teed tööd, ühtäkki kõlab taskust juba vana hea tuttav heli ja vibratsioon, sõnumisaatjaks üks või teine sotsiaalmeedia äpp. Üritad mitte välja teha, kuid huvi on liiga suur, tähelepanu hajub ; Sa annad all

Steve Jobs   Steve Jobsi on kirjeldatud kui karmi ja julma juhti, ent tal oli ka võime teisi inspireerida ja panna inimesi uskuma nende võimetesse ja oskustesse. Jobs süstis Apple’i töötajaskonda vankumatut indu luua revolutsioonilisi tooteid, ja veenis neid selles, et järjepidevus ja keskendumine viivad sihile. Ta lõi keskkonna, kus igale inimesele anti piisavalt hingamis- ja arenguruumi. Tema visioon ja eesmärkidele pühendumus sisendas töötajatesse tunnet, et liigutakse õigel kursil ja tegeletakse millegi tähendusrikkaga.  Jobs’i pühendumus ja oskused, iseäranis tootedisaini ja turunduse alal, pälvisid talle Apple’i tegevdirektorina tegutsemise ajal ülejäänud töötajaskonna usalduse. Ta värbas ettevõtte jaoks tööle vaid parimaid ja andekamaid, lõi neile motiveeriva töökeskonna, ning soodustas kõrgjõudlusega töökultuuri tekkimist, olles sealjuures paindlik ning avatud kriitikale. Sealjuures oli ta autokraat, kes ei küsinud kolleegidelt nõu ja jäi oma enda võimetele kindlaks.  Jobs u