Skip to main content

Innovaator ja treener

Steve Jobs
 
Steve Jobsi on kirjeldatud kui karmi ja julma juhti, ent tal oli ka võime teisi inspireerida ja panna inimesi uskuma nende võimetesse ja oskustesse. Jobs süstis Apple’i töötajaskonda vankumatut indu luua revolutsioonilisi tooteid, ja veenis neid selles, et järjepidevus ja keskendumine viivad sihile. Ta lõi keskkonna, kus igale inimesele anti piisavalt hingamis- ja arenguruumi. Tema visioon ja eesmärkidele pühendumus sisendas töötajatesse tunnet, et liigutakse õigel kursil ja tegeletakse millegi tähendusrikkaga. 


Jobs’i pühendumus ja oskused, iseäranis tootedisaini ja turunduse alal, pälvisid talle Apple’i tegevdirektorina tegutsemise ajal ülejäänud töötajaskonna usalduse. Ta värbas ettevõtte jaoks tööle vaid parimaid ja andekamaid, lõi neile motiveeriva töökeskonna, ning soodustas kõrgjõudlusega töökultuuri tekkimist, olles sealjuures paindlik ning avatud kriitikale. Sealjuures oli ta autokraat, kes ei küsinud kolleegidelt nõu ja jäi oma enda võimetele kindlaks. 


Jobs uskus, et globaalses majanduses konkurentsivõimeliseks jäämiseks tuleb keskenduda innovatsioonile ja esirindlikule tehnoloogiale. Erinevalt teistest juhtidest, kes keskendusid ettevõtte halduslikule poolele ja strateegiale, pidas Jobs olulisimaks keskenduda just transformatiivsetele toodetele, mis vastaksid tarbijate muutuvatele nõudmistele. Ta uskus, et organisatsioonid peaksid konkurentsi kasvavale väljakutsele vastamiseks muutuma, seda eriti tehnoloogiasfääris. Ta mõistis, et dünaamilises olustikus, kus on raske ette ennustada maailma edasist kujunemist, ei piisa konventsionaalsusest. 



Bill Campbell
 
Bill Campbell oli üks mõjukamaid taustamängijaid Silicon Valleys. Ta aitas üles ehitada mõned Silicon Valley suurimad ettevõtted, sealhulgas Google, Apple ja Inuit, ning luua üle triljoni dollari turuväärtust. Campbell oli treener, mentor ja sõber mitmetele tehnoloogiamaailma titaanidele nagu Steve Jobs, Eric Schmidt, Larry Page, Jeff Bezos, Ben Horowitz, Sundar Pichai, Dan Rosensweig, John Hennessy, Sheryl Sandberg ja paljudele teistele, oskamata sealjuures ise kirjutada ridagi koodi.


Teda tunti kui lihtsalt “treener”. Ta töötas üksikisikutega, kuid treenis terveid töötajate meeskondi. Ta leidis, et treenimine on parim viis pädevatest inimestest võimsa kollektiivi moodustamiseks. Mängides olulist rolli tehnoloogiafirmade edulugudes, keeldus ta sealjuures korduvalt igasugusest kompensatsioonist, öeldes, et talle meeldib oma mõju sootuks teise mõõdupuuga mõõta. Tema jaoks oli oluline näha, kui paljudest inimestest, kellega ta on koostööd teinud, on saanud head juhid – see oli tema isikliku edu mõõdik.


Mõned Bill Campbelli õpetused: Iga juhi kõrgeim prioriteet on tema inimeste edu ja heaolu. Töötajatelt ei saa austust nõuda, vaid see tuleb välja teenida. Tootearenduses tuleks otsuste vastuvõtmisel juhinduda algtõdedest – muutmatutest tõsiasjadest, mis on toote või ettevõtte vundamendiks. Inimesi vallandades, tuleks neile jätta nende väärikus, ja tänada neid nende saavutuste eest. Uskuge inimestesse rohkem kui nad seda ise teevad. Treenida saab neid, kes suudavad olla ausad, alandlikud, visad, kes on valmis kõvasti tööd rabama ja on alati valmis õppima. Ära ütle inimestele, mida teha, vaid vesta neile mõni õpetlik lugu, ja aita neil ise parimate järelduste ja otsusteni jõuda
[1].


Viited 
1) Schmidt, E. (2019). Trillion Dollar Coach: The Leadership Playbook of Silicon Valley's Bill Campbell. New York: Harper Business.
 

Comments

Popular posts from this blog

Tugilahendus

Tugilahenduste teema juures köitis m inu tähelepanu enim dünaamiliseks Braille' kirja ehk punktkirja esituseks mõeldud punktkirjamonitorid, mis võimaldavad selle kasutajatel lugeda elektroonilistel seadmetel kuvatavat teksti sõrmede abil. Selline eririistvara on sobiv eelkõige neile, kellele ei piisa ekraanilugeri ja kõnesüntesaatori kombinatsioonist. Braille' kiri on taktiilne kirjasüsteem, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil [1] . Punktkirjamonitoril moodustatakse need kombatavad märgid ümmarguste otstega tihvtide abil, mis libisevad individuaalset Braille' sümbolit tähistava tasapinnalise lahtri aukudest üles või alla kindlasse asetusse vastavalt konkreetsele kujutatavale sümbolile. Enamikel mudelitel moodustub märki tähistav lahter kaheksast punktist, millest kuus ülemist on mõeldud traditsioonilise Braille' kirja esitamiseks ja kaks alumist muude tingimuste või atribuutide kuvamiseks,

Häid ja halbu näiteid kasutatavusest veebis

https://web.archive.org/web/20190215045417/https://geoportaal.maaamet.ee/ Geoportaal, Maa-ameti ruumiandmete veebisaidi vana versioon. Tõenäoliselt on leht tehtud ajal, mil kuvarite resolutsioonid olid väiksemad – see võiks seletada, miks pool ekraani on tühi samal ajal kui vasakul pool on kõik lingid nii tihkelt kokku pressitud kui võimalik. Ebatavaline nupudisain – lingi eesmärki täidab suur HTML element, mille kujundamiseks pole kasutatud CSS-i vaid eraldi pildifaili; nupp ise koosneb pealkirjast ja lisaks veel pikemast kribukirjas kirjeldusest ja mõnes kohas veel ka teisest pildist. Kasutajaliides ei ole võhikule intuitiivne, aga tõenäoliselt spetsialistile on pähe kulunud, kus kohast mida leiab. Tundub nagu disain oleks portaali tehniliselt keeruka teostuse kõrval olnud üsna teisejärguline. Nüüdseks on Geoportaal õnneks uuenenud ja saanud kaasaegsema ja palju kasutajasõbralikuma kuju! Swedbank – Tagasi nupp ei tööta, iga kord tuleb uuesti sisse logida. On mõistetav,

IT-eetikakoodeks

SANS Instituudi IT eetikakoodeks on meeldivalt lühike, ent käsitleb sealjuures ka piisava selgusega üldisi kõlbelisuse- ja käitumisnorme nii indiviidi kui ka organisatsiooni tasandil. Enamus kirjeldatuga võib nõustuda, kuid on ka mõni selline alapunkt, mis oma spetsiifilisusega pisut koomiliselt mõjub. Näiteks arvatakse oluliseks kõige esimeses punktis rõhutada asjaolu, et töötaja koolituse eelarve suurus ei piira töötaja võimet püsida kursis kaasaegsete tehnoloogiatega ja õppida uusi oskusi, sest muidugi mõista on saadaval ka tasuta materjale.. Esimeses alajaotuses, mis käsitleb enamasti enesejuhtimisega seotud aspekte, kutsutakse kõiki üles teadmistega ringi käima kui väärtusliku ühisressursiga, mida tuleks abivajajatele heldelt jagada ning ise raskesse olukorda sattudes julgelt teistelt küsida. Manitsetakse võimu kuritarvitamise ja huvide konflikti sattumise vastu. Samuti palutakse viisakalt teavitada igasugusest aja ja resursside raiskamisest, altkäemaksu võtmisest ning muust ebse