Tugilahendus

Tugilahenduste teema juures köitis minu tähelepanu enim dünaamiliseks Braille' kirja ehk punktkirja esituseks mõeldud punktkirjamonitorid, mis võimaldavad selle kasutajatel lugeda elektroonilistel seadmetel kuvatavat teksti sõrmede abil. Selline eririistvara on sobiv eelkõige neile, kellele ei piisa ekraanilugeri ja kõnesüntesaatori kombinatsioonist.

Braille' kiri on taktiilne kirjasüsteem, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil^[1]. Punktkirjamonitoril moodustatakse need kombatavad märgid ümmarguste otstega tihvtide abil, mis libisevad individuaalset Braille' sümbolit tähistava tasapinnalise lahtri aukudest üles või alla kindlasse asetusse vastavalt konkreetsele kujutatavale sümbolile. Enamikel mudelitel moodustub märki tähistav lahter kaheksast punktist, millest kuus ülemist on mõeldud traditsioonilise Braille' kirja esitamiseks ja kaks alumist muude tingimuste või atribuutide kuvamiseks, näiteks info kursori asukoha kohta, kas tegu on suur- või väiketähega, jne. Oluline osa on ka ekraanilugejal, sest see saadab info riistvarale, mis omakorda muudab tähemärke moodustavate tihvtide vertikaalset asetust, et saada sellest tulenev elektrooniline punktkiri. Lisaks on seadmel eraldi nupud kursori suunamiseks, mis asetsevad enamasti ülalpool punktkirja märkide lahtreid. Neid kasutades saab teha erinevaid toiminguid nagu aktiveerida hüperlinke, märgistada ankeedi lahtreid linnukestega, või isegi osutada soovitud menüüelementidele.

Punktkirjamonitori üheks eeliseks kõnesüntesaatori ees on see, et sellega on saavutatav vahetum ligipääs infole. Kasutaja saab tajuda kirjavahemärke kui ka kontrollida õigekirja, ilma et peaks tekstist arusaamiseks sõltuma sageli pisut robotlikust kõnest. Lisaks on tänu kursori suunamise võimalusele sellega võrdlemisi kerge navigeerida. Samas võib punktkirjamonitor osutuda kalliks – sõltuvalt tähemärgi lahtrite arvust 1500 kuni 15000 eurot.