Skip to main content

Häid ja halbu näiteid kasutatavusest veebis



https://web.archive.org/web/20190215045417/https://geoportaal.maaamet.ee/
Geoportaal, Maa-ameti ruumiandmete veebisaidi vana versioon. Tõenäoliselt on leht tehtud ajal, mil kuvarite resolutsioonid olid väiksemad see võiks seletada, miks pool ekraani on tühi samal ajal kui vasakul pool on kõik lingid nii tihkelt kokku pressitud kui võimalik. Ebatavaline nupudisain – lingi eesmärki täidab suur HTML element, mille kujundamiseks pole kasutatud CSS-i vaid eraldi pildifaili; nupp ise koosneb pealkirjast ja lisaks veel pikemast kribukirjas kirjeldusest ja mõnes kohas veel ka teisest pildist. Kasutajaliides ei ole võhikule intuitiivne, aga tõenäoliselt spetsialistile on pähe kulunud, kus kohast mida leiab. Tundub nagu disain oleks portaali tehniliselt keeruka teostuse kõrval olnud üsna teisejärguline. Nüüdseks on Geoportaal õnneks uuenenud ja saanud kaasaegsema ja palju kasutajasõbralikuma kuju!

Swedbank – Tagasi nupp ei tööta, iga kord tuleb uuesti sisse logida. On mõistetav, et panga lehekülg peab olema turvaline, kuid ei ole päris selge, miks see peab olema saavutatud just viletsa navigatsiooni hinnaga.

Quora – Mõnikord kui vajutada postituse põhjas olevat expand nuppu tekib äärmiselt tüütu olukord, kus selle asemel, et loetavat teksti lihtsalt pikendada, liigutakse täiesti eraldi uuele lehele, mille tagajärjel kaob ära järg ja kontekst. Sealjuures ei juhtu see üldse mitte alati ühtemoodi etteennustataval viisil vaid on nagu mingi sadistlik loterii.

Hea kasutatavuse näiteid on raskem leida, sest kui kõik toimib nii nagu peab, siis seda tavaliselt eraldi ei märkagi. Toon välja Last.fm-i. Põhjuseks ladusalt toimiv, ühtne ja intuitiivne kasutajaliides ning üks eriline feature, mis on päris nutikas kasutajate ja bändide kuulamiste arvu on võimalik hästi lihtsalt filtreerida ajaperioodide järgi (lehte värskendamata ja kuhugi edasi navigeerimata). Nii saab hõlpsasti teada saada, mida keegi viimase 7 päeva või kuu aja jooksul kõige rohkem kuulas, või milliseid on ühe või teise bändi populaarseimad lood läbi aegade või nt ainult eelmisel aastal. 

Ei tahaks mainimata jätta ka paari toredat raamatut, mis käsitlevad veebikasutatavust ja disainiga seotud mõtlemist üldisemalt: Steve Krugi "Don't make me think" ja Donald Normani "The Design of Everyday Things".

Comments

Popular posts from this blog

IT-eetikakoodeks

SANS Instituudi IT eetikakoodeks on meeldivalt lühike, ent käsitleb sealjuures ka piisava selgusega üldisi kõlbelisuse- ja käitumisnorme nii indiviidi kui ka organisatsiooni tasandil. Enamus kirjeldatuga võib nõustuda, kuid on ka mõni selline alapunkt, mis oma spetsiifilisusega pisut koomiliselt mõjub. Näiteks arvatakse oluliseks kõige esimeses punktis rõhutada asjaolu, et töötaja koolituse eelarve suurus ei piira töötaja võimet püsida kursis kaasaegsete tehnoloogiatega ja õppida uusi oskusi, sest muidugi mõista on saadaval ka tasuta materjale.. Esimeses alajaotuses, mis käsitleb enamasti enesejuhtimisega seotud aspekte, kutsutakse kõiki üles teadmistega ringi käima kui väärtusliku ühisressursiga, mida tuleks abivajajatele heldelt jagada ning ise raskesse olukorda sattudes julgelt teistelt küsida. Manitsetakse võimu kuritarvitamise ja huvide konflikti sattumise vastu. Samuti palutakse viisakalt teavitada igasugusest aja ja resursside raiskamisest, altkäemaksu võtmisest ning muust ebse

Tugilahendus

Tugilahenduste teema juures köitis m inu tähelepanu enim dünaamiliseks Braille' kirja ehk punktkirja esituseks mõeldud punktkirjamonitorid, mis võimaldavad selle kasutajatel lugeda elektroonilistel seadmetel kuvatavat teksti sõrmede abil. Selline eririistvara on sobiv eelkõige neile, kellele ei piisa ekraanilugeri ja kõnesüntesaatori kombinatsioonist. Braille' kiri on taktiilne kirjasüsteem, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil [1] . Punktkirjamonitoril moodustatakse need kombatavad märgid ümmarguste otstega tihvtide abil, mis libisevad individuaalset Braille' sümbolit tähistava tasapinnalise lahtri aukudest üles või alla kindlasse asetusse vastavalt konkreetsele kujutatavale sümbolile. Enamikel mudelitel moodustub märki tähistav lahter kaheksast punktist, millest kuus ülemist on mõeldud traditsioonilise Braille' kirja esitamiseks ja kaks alumist muude tingimuste või atribuutide kuvamiseks,