Skip to main content

Posts

IT-eetikakoodeks

SANS Instituudi IT eetikakoodeks on meeldivalt lühike, ent käsitleb sealjuures ka piisava selgusega üldisi kõlbelisuse- ja käitumisnorme nii indiviidi kui ka organisatsiooni tasandil. Enamus kirjeldatuga võib nõustuda, kuid on ka mõni selline alapunkt, mis oma spetsiifilisusega pisut koomiliselt mõjub. Näiteks arvatakse oluliseks kõige esimeses punktis rõhutada asjaolu, et töötaja koolituse eelarve suurus ei piira töötaja võimet püsida kursis kaasaegsete tehnoloogiatega ja õppida uusi oskusi, sest muidugi mõista on saadaval ka tasuta materjale.. Esimeses alajaotuses, mis käsitleb enamasti enesejuhtimisega seotud aspekte, kutsutakse kõiki üles teadmistega ringi käima kui väärtusliku ühisressursiga, mida tuleks abivajajatele heldelt jagada ning ise raskesse olukorda sattudes julgelt teistelt küsida. Manitsetakse võimu kuritarvitamise ja huvide konflikti sattumise vastu. Samuti palutakse viisakalt teavitada igasugusest aja ja resursside raiskamisest, altkäemaksu võtmisest ning muust ebse
Recent posts

Kuidas mitte e-kirja pettuste õnge minna

Mäletan veel hästi seda 2017. aasta kevadel aset leidnud seika, kui minu okeanograafia ja meteoroloogia õppejõud mulle pisut ebahariliku abipalvega kirja saatis. Lugupeetud klimatoloog kirjeldas mulle t äiesti soravas ja veenvas eesti keeles, kuidas ta olla Ukrainas viibides varguse ohvriks langenud ning on seetõttu jäänud ilma oma isiklikest asjadest ja sularahast . Ta palus mult Tallinnasse naasmiseks lühiajalist laenu 1500 eurot. Et ülekanne tulnuks suunata tema kontole Western Unioni kaudu ja nimetatud summast piisanuks isegi päris mitmeks ringreisiks, haises asi pisut kahtlaselt. Otsustasin kaasa mängida. Saatsin vastu kaastunnet avaldava kirja, millesse lisasin lingi, mille vajutamine pidanuks kiirendama ülekande teostamist. Tegelikult logis aga lingi klikkimine geolokatsiooni abil üles klikkija asukoha, milleks osutus kurioossel kombel hoopis ühes Aafrika riigis asuv pangahoone. Paraku sai minu küberdetektiivi töö ruttu otsa ja kirjavahetus katkes. Peagi saabus kiri ka päris

Tugilahendus

Tugilahenduste teema juures köitis m inu tähelepanu enim dünaamiliseks Braille' kirja ehk punktkirja esituseks mõeldud punktkirjamonitorid, mis võimaldavad selle kasutajatel lugeda elektroonilistel seadmetel kuvatavat teksti sõrmede abil. Selline eririistvara on sobiv eelkõige neile, kellele ei piisa ekraanilugeri ja kõnesüntesaatori kombinatsioonist. Braille' kiri on taktiilne kirjasüsteem, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil [1] . Punktkirjamonitoril moodustatakse need kombatavad märgid ümmarguste otstega tihvtide abil, mis libisevad individuaalset Braille' sümbolit tähistava tasapinnalise lahtri aukudest üles või alla kindlasse asetusse vastavalt konkreetsele kujutatavale sümbolile. Enamikel mudelitel moodustub märki tähistav lahter kaheksast punktist, millest kuus ülemist on mõeldud traditsioonilise Braille' kirja esitamiseks ja kaks alumist muude tingimuste või atribuutide kuvamiseks,

Häid ja halbu näiteid kasutatavusest veebis

https://web.archive.org/web/20190215045417/https://geoportaal.maaamet.ee/ Geoportaal, Maa-ameti ruumiandmete veebisaidi vana versioon. Tõenäoliselt on leht tehtud ajal, mil kuvarite resolutsioonid olid väiksemad – see võiks seletada, miks pool ekraani on tühi samal ajal kui vasakul pool on kõik lingid nii tihkelt kokku pressitud kui võimalik. Ebatavaline nupudisain – lingi eesmärki täidab suur HTML element, mille kujundamiseks pole kasutatud CSS-i vaid eraldi pildifaili; nupp ise koosneb pealkirjast ja lisaks veel pikemast kribukirjas kirjeldusest ja mõnes kohas veel ka teisest pildist. Kasutajaliides ei ole võhikule intuitiivne, aga tõenäoliselt spetsialistile on pähe kulunud, kus kohast mida leiab. Tundub nagu disain oleks portaali tehniliselt keeruka teostuse kõrval olnud üsna teisejärguline. Nüüdseks on Geoportaal õnneks uuenenud ja saanud kaasaegsema ja palju kasutajasõbralikuma kuju! Swedbank – Tagasi nupp ei tööta, iga kord tuleb uuesti sisse logida. On mõistetav,

Äri- ja arendusmudel

Slack ja Freebie SaaS Slack on nutikas tööriist kaugtöö korraldamiseks ja infovahetuse parendamiseks ettevõttes. Nende värtuspakkumine seisneb eelkõige organisatsioonisisese infovahetuse ja kommunikatsioon i tõhustamises ning seeläbi ettevõtte üldise tootlikkus tõstmises. Slackis on ühendatud reaalajas suhtlemisrakendus, e-post ja failijagamisteenus paindliku võimalusega moodustada infovahetuseks spetsiaalseid meeskondi ja kanaleid . Nende tarkvara on saadaval mitmes erinevas hinnaklassis, millega kaasnevad ka erisugused hüved. Tasuta versioon annab meeskonnaliikmetele ligipääsu 10000 kõige hilisemale sõnumile, võimaluse integreerida kuni 10 teise rakendusega nagu Google Drive, Office 365 jpt, ning võimaluse pidada üks-ühele videovestlusi. 6,25 € suuruse kuutasu eest on Standard paketi kasutajal võimalik saada ligipääs kogu sõnumite ajaloole, piiramatule arvule integratsioonidele, võimalusele pidada kuni 15 inimesega videokonverentse ja teha turvaliselt koostööd teiste S

Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO arvustus

Enamikule ilmub tõenäoliselt sõna häkker kuulmise järel silme ette pilt mõnest pimedas toas helendavate ekraanide ees küürutavast, nobedalt klõbistavast, kapuutsi alla varjunud kahtlasevõitu pahalasest, kellel puudub igasugune omakasupüüust eraldiseisev moraalitunne. Eric S. Raymondi määratluse kohaselt tähistab see nimetus aga sootuks midagi muud. Ta vaidleb, et häkker on tehnoloogiahuviliste ringkonnas omamoodi tunnustatud ja ihaldusväärne ent mitte mingis mõttes ametlik tiitel, mille kandjaid ühendab komplekt üldisi omadusi, oskuseid ja hoiakuid.  Oma kirjutises, "Hacker-HOWTO", toob Raymond välja häkkeriks olemise esimese põhiaspektina suhtumise, mida iseloomustab mänglev tarkus ja soov kasvada, ületada takistusi ning lahendada probleeme, seda sealjuures optimaalselt, jalgratast leiutamata, sest loomingulisus tuleks suunata eelkõige lahendamata probleemidele. Rigiidsus, autoritaarsus ja igavus on kurjast, loomingulisus, paindlikkus, vabadus seevastu hinnas. Häkker ei

Raamatu arvustus – Jaron Lanier “Ten Arguments for Deleting Your Social Media Accounts Right”

T ehnoloogiakriitika on l äbi ajaloo sageli olnud pigem tehnofoobidest ludiitide pärusmaa, sestap pani kulmu kergitama, kui terav rünnak tänapäeval ülipopulaarse sotsiaalmeedia suunas tuli hoopis ameerika arvutiteadlase ja virtuaalreaalsuse teerajaja Jaron Lanieri sulest. Tehnoloog väidab oma süngevõitu raamatus, et kaasaegsed sotsiaalmeedia platvormid võivad osutuda palju salakavamalateks, kui tavakasutajale esmapilgul tundub. Kuigi kohati äärmuslikud, pole Lanieri ideed siiski paranoilised konspiratsiooniteooriad, vaid sündinud reaalsest murest IT, ühiskonna ja selle kodanike heaolu üle.   Raamatu autor loetleb kümme punkti, mis peaksid panema lugejat mõtlema, kas tal ikka on sotsiaalmeedia kontosid nende praegusel kujul tarvis. 1. Sotsiaalmeedias kaotad oma vaba tahte. Sa teed tööd, ühtäkki kõlab taskust juba vana hea tuttav heli ja vibratsioon, sõnumisaatjaks üks või teine sotsiaalmeedia äpp. Üritad mitte välja teha, kuid huvi on liiga suur, tähelepanu hajub ; Sa annad all