Skip to main content

IT-eetikakoodeks

SANS Instituudi IT eetikakoodeks on meeldivalt lühike, ent käsitleb sealjuures ka piisava selgusega üldisi kõlbelisuse- ja käitumisnorme nii indiviidi kui ka organisatsiooni tasandil. Enamus kirjeldatuga võib nõustuda, kuid on ka mõni selline alapunkt, mis oma spetsiifilisusega pisut koomiliselt mõjub. Näiteks arvatakse oluliseks kõige esimeses punktis rõhutada asjaolu, et töötaja koolituse eelarve suurus ei piira töötaja võimet püsida kursis kaasaegsete tehnoloogiatega ja õppida uusi oskusi, sest muidugi mõista on saadaval ka tasuta materjale..

Esimeses alajaotuses, mis käsitleb enamasti enesejuhtimisega seotud aspekte, kutsutakse kõiki üles teadmistega ringi käima kui väärtusliku ühisressursiga, mida tuleks abivajajatele heldelt jagada ning ise raskesse olukorda sattudes julgelt teistelt küsida. Manitsetakse võimu kuritarvitamise ja huvide konflikti sattumise vastu. Samuti palutakse viisakalt teavitada igasugusest aja ja resursside raiskamisest, altkäemaksu võtmisest ning muust ebseaduslikust tegevusest, olenemata kaasneva karistuse tõsidusest, või sellest, kas teavitaja on isiklikult antud teemasse mässitud või mitte. Mõistlik, kuid efektiivsuse mõttes võib-olla mitte piisavalt autoriteetne.

Järgmisena käsitletakse üldist professionalismi ja head ametialast tava ja kutsutakse üles eristama faktuaalset infot isiklikust analüüsist ja -arvamusest. Töötajaid kohustatakse teatama kõigist olulistest süsteemi haavatavustest, austama intellektuaalomandit ja tunnustama teiste tööd. Keelatakse autoriõigustega kaitstud, patenteeritud materjali, ärisaladuse ja muu immateriaalse vara varastamine ja kuritarvitamine. Huvitava punktina kästakse dokumenteerida ka täpselt kõik töökeskuse häälestusprotseduurid ja kõik seadmesse tehtud muudatused, mis võib osutuda üsna aeganõudvaks, aga ka päris kasulikuks meetmeks.

Kolmandas jaotises käsitletakse privaatsus- ja konfidentsiaalsusküsimusi ning üldisi käitumisnorme. Keelatakse kolleegide andmetes, failides, kirjetes ja võrguliikluses tuhnimine, välja arvatud juhul, kui luba selleks kaasneb isikule määratud rolliga. Veel ühe mõistliku täpsustusena palutakse enne süsteemist haavatavuste otsimist selleks eelnevalt luba hankida. Viimase asjana palutakse austada ka üldist inimväärikust, vältida rassi, etnilise kuuluvuse, soo, usu, poliitilise kuuluvuse jms alusel diskrimineerimist, ja seista võrdsuse ning õigluse eest. Leian, et efektiivne IT-eetikakoodeks ei peakski laskuma liigsetesse detailidesse, kuid võiks väljendada siiski piisavalt konkreetselt ja lühidalt kõige olulisemat, viidates vajadusel teistele toetavatele materjalidele. SANS Instituudil on sellise minimalistliku koodeksi koostamine õnnestunud.


Comments

Popular posts from this blog

Häid ja halbu näiteid kasutatavusest veebis

https://web.archive.org/web/20190215045417/https://geoportaal.maaamet.ee/ Geoportaal, Maa-ameti ruumiandmete veebisaidi vana versioon. Tõenäoliselt on leht tehtud ajal, mil kuvarite resolutsioonid olid väiksemad – see võiks seletada, miks pool ekraani on tühi samal ajal kui vasakul pool on kõik lingid nii tihkelt kokku pressitud kui võimalik. Ebatavaline nupudisain – lingi eesmärki täidab suur HTML element, mille kujundamiseks pole kasutatud CSS-i vaid eraldi pildifaili; nupp ise koosneb pealkirjast ja lisaks veel pikemast kribukirjas kirjeldusest ja mõnes kohas veel ka teisest pildist. Kasutajaliides ei ole võhikule intuitiivne, aga tõenäoliselt spetsialistile on pähe kulunud, kus kohast mida leiab. Tundub nagu disain oleks portaali tehniliselt keeruka teostuse kõrval olnud üsna teisejärguline. Nüüdseks on Geoportaal õnneks uuenenud ja saanud kaasaegsema ja palju kasutajasõbralikuma kuju! Swedbank – Tagasi nupp ei tööta, iga kord tuleb uuesti sisse logida. On mõistetav,

Tugilahendus

Tugilahenduste teema juures köitis m inu tähelepanu enim dünaamiliseks Braille' kirja ehk punktkirja esituseks mõeldud punktkirjamonitorid, mis võimaldavad selle kasutajatel lugeda elektroonilistel seadmetel kuvatavat teksti sõrmede abil. Selline eririistvara on sobiv eelkõige neile, kellele ei piisa ekraanilugeri ja kõnesüntesaatori kombinatsioonist. Braille' kiri on taktiilne kirjasüsteem, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil [1] . Punktkirjamonitoril moodustatakse need kombatavad märgid ümmarguste otstega tihvtide abil, mis libisevad individuaalset Braille' sümbolit tähistava tasapinnalise lahtri aukudest üles või alla kindlasse asetusse vastavalt konkreetsele kujutatavale sümbolile. Enamikel mudelitel moodustub märki tähistav lahter kaheksast punktist, millest kuus ülemist on mõeldud traditsioonilise Braille' kirja esitamiseks ja kaks alumist muude tingimuste või atribuutide kuvamiseks,