Võhiku jaoks pole suurt vahet, kas tülitada oma printeri tindikasseti murega
masinõppe spetsialisti või hoopis kvantarvuti inseneri, tema jaoks on see “arvuti
värk” kõik üks ja see sama. Tegelikkuses on aga IT valdkond väga lai ning võimalusi
spetsialiseerumiseks mitmeid. Kui võtta näitena ühe kitsa valdkonna, veebiarenduse,
üks ametinimetus, front-end arendaja, siis võib ka juba ainuüksi siin eristada päris
erinevaid rolle, mille kõigi juurde kuuluvad teatud kindlad oskused. On keegi,
kes on kibe käsi responsiivsete kasutajaliideste jaoks CSS-i ja semantilise
HTML-i loomises, teine tegelane valmistab aga SVG-dega interaktiivseid
andmevisualisatsioone, mis ulatuvad lihtsast sektordiagrammist reaalajas uuenevate
aegridade ja kaugseire andmetel põhinevate 3D kaartideni, kolmas keskendub aga hoopis
üheleheliste JavaScripti rakenduste optimeerimisele. Kusjuures kõik nad tegelevad
sisuliselt front-endis, tööks vajaminevad oskused kattuvad osaliselt, aga ka erinevad
oluliselt. Kas profiks võib nimetada kedagi, kes valdab mingil vähesel määral
kõike, või on selleks kitsas nišis tegutsev spetsialist? Kuidas olla proff?
Vajalikud oskused ja omadused olenevad eelkõige rollist ja projekti kaasatud inimeste arvust. Suuremate IT projektide korral eelistatakse enamasti siiski kitsama ala spetsialiste, kes omavad meeskonnatöö pädevust – tööjaotuse ja spetsialiseerumise üldisi eeliseid lahkas juba Adam Smith[1]. Samas võib soodsate juhuste kokkulangevusel saada eduka tootega maha ka üksik häkker. Mõlemal juhul on oluline olla oma tegemistes mingil määral pädev. Kuidas pädevuseni jõuda? Võib-olla olete kuulnud ideest, mida käsitleb Malcom Gladwell oma raamatus “Outliers”, mille kohaselt mingil alal meisterlikkuse saavutamiseks tuleks sellele kulutada keskmiselt 10000 tundi[2]. Muidugi on see arv suhteliselt õhust võetud, kuid et järjepidev harjutamine võiks kasuks tulla, ei ole eriline saladus. Sealjuures võiks harjutamine olla suunatud, regulaarne ja üsna mugavuspiiri lähedal – tegeleda tuleks väljakutsuvate asjadega, mis ei ole aga päris võimatud. Selline sihipärane tegutsemine eeldab teatud määral loomupärast usinust. Aga kuidas teada saada, kas ma olen juba proff? Kuidas tunda ära teist professionaali? Üldiselt sisetunne ei ole pädevuse hindamisel alati kuigi täpne mõõdik, sest väheoskaja võib end profiks arvata, kuna ta ei tea, mida ta ei tea, jättes sealjuures oma enesekindlusega värbajale veenva mulje, samas kui vägagi pädev tegelane võib näida kuidagi mannetuna, tundes alaväärsuskompleksi, sest ta teab kui palju on asju, mida ta võibolla mitte kunagi ei hooma. Tuleb välja, et sellel fenomenil on oma nimetus.
Dunningi-Krugeri efekt on kognitiivne moonutus, kus inimesed jõuavad ekslikele järeldustele ja teevad sobimatuid valikuid, kuid nende ebakompetentsus jätab nad ilma metakognitiivsest võimest seda mõista. Väheste oskustega inimesed tunnevad illusoorset üleolekut, hinnates oma võimeid keskmisest kõrgemaks, samas kui suurte oskustega inimesed võivad kannatada illusoorse alaväärsuse all, mis väljendub nõrgenenud eneseusalduses. Selle tulemusel võivad kompetentsed inimesed vääralt eeldada, et teised omavad nendega võrdväärset arusaama. Niisiis tuleneb ebakompetentsete isikute väär kalibreerumine veast enda suhtes, samas kui kõrge kompetentsusega isikutel tuleneb väär kalibreerumine veast teiste suhtes[3][4].
Üks olulisim faktor professionaaliks olemise juures võiks olla just kogemustepagas ja suutlikkus keerukate tingimuste juures reaalsete tulemusteni jõuda. Neid kahte pole kerge teeselda. Ainult piisavalt pikka aega valdkonnas tegelenud isik oskab vältida tüüpilisi vigu ja hoiduda ajakulukast protsessist, mida nimetatakse ratta taasleiutamiseks. Ta on kursis hea tava ja standardlahendustega ja suudab uudses olukorras luua uut ja toimivat lahendust, toetudes sellele, mis on tehtud minevikus. “Kui ma nägin kaugemale kui teised,” ütles Sir Isaac Newton, “siis sellepärast, et ma seisin hiiglaste õlgadel”[5]. Et jõuda kaugele, peaks isikul olema sügav huvi või muu motiiv valdkonnas järjepidevalt tegutseda, tal võiks olla oskus orienteeruda majandusmaastikul, ta võiks olla kursis valitsevate paradigmadega ja omada valmidust küsida nõu endast kogenumalt; tasuks olla ka meeskonnamängija ja avatud suhtleja, et õppida teistelt ja saavutada koos kiiremini rohkem.
Viited
1) https://www.economicshelp.org/blog/glossary/division-of-labour/
2) https://www.businessinsider.com/malcolm-gladwell-explains-the-10000-hour-rule-2014-6
3) https://et.wikipedia.org/wiki/Dunningi-Krugeri_efekt
4) https://www.researchgate.net/publication/12688660_Unskilled_and_Unaware_of_It_How_Difficulties_in_Recognizing_One's_Own_Incompetence_Lead_to_Inflated_Self-Assessments
5) https://digitallibrary.hsp.org/index.php/Detail/objects/9792
Vajalikud oskused ja omadused olenevad eelkõige rollist ja projekti kaasatud inimeste arvust. Suuremate IT projektide korral eelistatakse enamasti siiski kitsama ala spetsialiste, kes omavad meeskonnatöö pädevust – tööjaotuse ja spetsialiseerumise üldisi eeliseid lahkas juba Adam Smith[1]. Samas võib soodsate juhuste kokkulangevusel saada eduka tootega maha ka üksik häkker. Mõlemal juhul on oluline olla oma tegemistes mingil määral pädev. Kuidas pädevuseni jõuda? Võib-olla olete kuulnud ideest, mida käsitleb Malcom Gladwell oma raamatus “Outliers”, mille kohaselt mingil alal meisterlikkuse saavutamiseks tuleks sellele kulutada keskmiselt 10000 tundi[2]. Muidugi on see arv suhteliselt õhust võetud, kuid et järjepidev harjutamine võiks kasuks tulla, ei ole eriline saladus. Sealjuures võiks harjutamine olla suunatud, regulaarne ja üsna mugavuspiiri lähedal – tegeleda tuleks väljakutsuvate asjadega, mis ei ole aga päris võimatud. Selline sihipärane tegutsemine eeldab teatud määral loomupärast usinust. Aga kuidas teada saada, kas ma olen juba proff? Kuidas tunda ära teist professionaali? Üldiselt sisetunne ei ole pädevuse hindamisel alati kuigi täpne mõõdik, sest väheoskaja võib end profiks arvata, kuna ta ei tea, mida ta ei tea, jättes sealjuures oma enesekindlusega värbajale veenva mulje, samas kui vägagi pädev tegelane võib näida kuidagi mannetuna, tundes alaväärsuskompleksi, sest ta teab kui palju on asju, mida ta võibolla mitte kunagi ei hooma. Tuleb välja, et sellel fenomenil on oma nimetus.
 |
| Dunning-Krugeri efekt |
Dunningi-Krugeri efekt on kognitiivne moonutus, kus inimesed jõuavad ekslikele järeldustele ja teevad sobimatuid valikuid, kuid nende ebakompetentsus jätab nad ilma metakognitiivsest võimest seda mõista. Väheste oskustega inimesed tunnevad illusoorset üleolekut, hinnates oma võimeid keskmisest kõrgemaks, samas kui suurte oskustega inimesed võivad kannatada illusoorse alaväärsuse all, mis väljendub nõrgenenud eneseusalduses. Selle tulemusel võivad kompetentsed inimesed vääralt eeldada, et teised omavad nendega võrdväärset arusaama. Niisiis tuleneb ebakompetentsete isikute väär kalibreerumine veast enda suhtes, samas kui kõrge kompetentsusega isikutel tuleneb väär kalibreerumine veast teiste suhtes[3][4].
Üks olulisim faktor professionaaliks olemise juures võiks olla just kogemustepagas ja suutlikkus keerukate tingimuste juures reaalsete tulemusteni jõuda. Neid kahte pole kerge teeselda. Ainult piisavalt pikka aega valdkonnas tegelenud isik oskab vältida tüüpilisi vigu ja hoiduda ajakulukast protsessist, mida nimetatakse ratta taasleiutamiseks. Ta on kursis hea tava ja standardlahendustega ja suudab uudses olukorras luua uut ja toimivat lahendust, toetudes sellele, mis on tehtud minevikus. “Kui ma nägin kaugemale kui teised,” ütles Sir Isaac Newton, “siis sellepärast, et ma seisin hiiglaste õlgadel”[5]. Et jõuda kaugele, peaks isikul olema sügav huvi või muu motiiv valdkonnas järjepidevalt tegutseda, tal võiks olla oskus orienteeruda majandusmaastikul, ta võiks olla kursis valitsevate paradigmadega ja omada valmidust küsida nõu endast kogenumalt; tasuks olla ka meeskonnamängija ja avatud suhtleja, et õppida teistelt ja saavutada koos kiiremini rohkem.
Viited
1) https://www.economicshelp.org/blog/glossary/division-of-labour/
2) https://www.businessinsider.com/malcolm-gladwell-explains-the-10000-hour-rule-2014-6
3) https://et.wikipedia.org/wiki/Dunningi-Krugeri_efekt
4) https://www.researchgate.net/publication/12688660_Unskilled_and_Unaware_of_It_How_Difficulties_in_Recognizing_One's_Own_Incompetence_Lead_to_Inflated_Self-Assessments
5) https://digitallibrary.hsp.org/index.php/Detail/objects/9792
Comments
Post a Comment